Enamik investoreid mõtleb kasumlikele müntidele, tokenitele ja projektidele, mitte neid toetavatele plokiahela võrkudele. Ja see on täiesti õige.

Krüptorahade ja krüptoinvesteeringute algusaegadel oli plokiahela tehnoloogia mõistmine kriitilise tähtsusega, kuid tänapäeval on mõistlik investeerida ja sellega maailmaga koos kasvada, ilma et plokiahela küsimus oleks nii tähtis.

Ometi on plokiahelad põnevad nii iga kaasaegse krüptovaluuta alusena kui ka selle poolest, kuidas nad üksteisest erinevad. Siin on ülevaade krüptotööstuse enimkasutatavate plokiahelate kohta.

Natuke taustainfot

Enne kui me alustame, veendume, et oleme ühel ja samal lehel. Kui teie jaoks on ebaselge, mis on plokiahela peer-to-peer andmebaas ja miks see on krüptorahade jaoks keskse tähtsusega, siis vaadake meie ülevaadet:
“Mis on plokiahela tehnoloogia ja kuidas see toimib?“

Paljudel juhtudel on plokiahelad ja sellega seotud krüptoraha nii tihedalt seotud, et neid ei ole mõtet eristada. Bitcoini plokiahela aluseks on Bitcoin. Selleks see mõeldud ongi. Vastus küsimusele “Millist plokiahelat kasutab Bitcoin?” on lihtne ja ilmne vastus.

Aga Ether töötab Ethereumi plokiahelal. Litecoin, XRP,Eos, Tron, Monero, Solana, Stellar, Neo ja Dogecoin on kõik rakendatud omaenda plokiahela võrkudes.

Kuid lugu ei ole tegelikult nii lihtne. Mõned krüptovaluutad on rakendatud olemasolevatele plokiahelatele. Näiteks Maker, Uniswap, Chainlink, Axie Infinity, Aave, Compound, SushiSwap, Status, Kyber Network, Basic Attention Token ja Decentraland põhinevad kõik Ethereumi plokiahelal.

Erinevused nende kahe rühma vahel ei ole üldiselt olulised. Kõik krüptorahad kasutavad plokiahela krüpteerimise meetodeid, et tagada andmete turvalisus ja tehingute valideerimine. Kuigi erinevad plokiahelad kasutavad erinevaid konsensusmehhanisme, lisavad nad kõik uusi plokke valideerimisprotsessi kaudu. Sellegipoolest on erinevus krüptovaluutade vahel, millel on oma plokiahelad, ja nende vahel, mis asuvad olemasolevates plokiahelavõrkudes.

Kui krüptoraha on selle plokiahela esmane valuuta, nimetame selle nimiväärtuse ühikuid müntideks. Ether, NEO ja Dogecoin on kõik mündid.

Kui krüpto asub mõnes olemasolevas plokiahelas, nimetame seda tokeniks. MakerDAO, Chainlink ja BAT on kõik tokenid, sest neid majutatakse Ethereumis, selle asemel et omada oma enda plokiahelat.

Populaarseimate plokiahela võrkude tuvastamine

Bitcoin moodustab peaaegu 40% kogu krüptoraha maailma väärtusest, seega võib öelda, et Bitcoini plokiahel on kõige populaarsem. Kindlasti on sellesse lukustatud kõige rohkem väärtust.

Kuid tõsi on ka see, et Ethereumi plokiahel on kõige populaarsem. Kui suur on Ethereumi plokiahel ? See sõltub sellest, kuidas seda mõõta. Aastal 2021 ületas Ethereumi tehingute koguarv esimest korda Bitcoini tehingute arvu. Kuna Ethereum on nii paljude krüptovaluutade ja ka enamiku NFT-de alusvõrk, on mõistlik Ethereumi määratleda maailma kõige populaarsema plokiahela võrguna.

Enamik teisi laialdaselt kasutatavaid võrke eksisteerib olemasolevate plokiahelate piirangute ületamiseks.

Näiteks Solana plokiahelat on mõeldud töötama krüptovaluutade ja hajutatud rakenduste põhjana. Sarnaselt Ethereumile toetab Solana protokoll käivitatavat koodi nutilepingute kujul. Solana peamine eelis on see, et selle ainulaadne Proof of History konsensusmehhanism võimaldab võrgus töödelda kümneid tuhandeid tehinguid sekundis. See on ülemaailmse võrgustiku jaoks oluline kaalutlus. Võrdluseks: Bitcoin toetab 7 tehingut sekundis ja Ethereum umbes 15. See uuenduslik plokiahel nõuab ka palju vähem tehingutasusid kui Ethereum. Pole ime, et selle populaarsus kasvab kiiresti.

Dogecoin loodi 2013. aastal naljana, kuid sellest on saanud tõsine tegija. Vähemalt osaliselt on selle muutuse põhjuseks asjaolu, et Dogecoini plokiahel käitleb tehinguid umbes 10 korda kiiremini kui Bitcoini plokiahel. 

Chia plokiahela võrk kasutab konsensusmehhanismi, mida nimetatakse “Nakamoto”. See ruumi ja aja tõendamise mehhanism kasutab Chia sõnul vaid 0,16% Bitcoini aastasest energiatarbimisest ja 0,36% Ethereumi omast.

Ripple’i XRP Ledger plokiahel loodi selleks, et toetada RippleNet’i, rahvusvahelist võrgustikku, mille eesmärk on teha kiireid rahaülekandeid kogu maailmas – nii krüptorahade kui ka fiat-valuutade puhul.

Monero plokiahel loodi rõhuasetusega privaatsusele. Kõik plokiahelad krüpteerivad isikuandmeid, kuid Monero protokoll sisaldab lisafunktsioone, mis varjavad kõiki tehinguandmeid.

Erinevad vajadused, erinevad plokiahelad

See võtab vaid mõne minuti, et näha, et igal plokiahela võrgul on oma selge eesmärk. Mõned neist on loodud konkreetse algatuse või projekti toetamiseks – või isegi kindla rakenduse toetamiseks, eriti detsntraliseeritud rahanduse maailmas.

Teised on loodud asendamaks olemasolevaid plokiahelaid, mis kannatavad tehniliste piirangute all. Ethereumi programmeeritavus paneb selle töötama nagu plokiahelal põhinevate rakenduste ja ressursside operatsioonisüsteem. Ja Bitcoini võrgul on kõik funktsioonid, mis on vajalikud, et selle münt saaks asendada valitsuse väljastatud valuutat.