Satoshi Nakamoto nime all tuntud anonüümset isikut või rühma peetakse üldjuhul mitte ainult esimese kaasaegse krüptoraha, vaid ka plokiahela arhitektuuri loojaks, tänu millele on võimalik Bitcoini ja teiste krüptode loomine. Nakamoto käivitas Bitcoini plokiahela ja krüptoraha 2009. aastal.

Plokiahel enne Bitcoini

Bitcoin on vaieldamatult Nakamoto looming, kuid plokiahelad leiutati hoopis teises ajas ja kohas. Põlvkond enne Nakamoto white epaper’it kirjeldas California Ülikooli Berkeley (California) doktorant David Chaum oma doktoritöös “Computer Systems Established, Maintained, and Trusted by Mutually Suspicious Groups” plokiahela andmebaasi. See oli 1982. aastal: 27 aastat enne Bitcoini. Detsentraliseeritud andmebaasid olid olemas ka enne Chaumi, kuid kui te kunagi mängusaatesse satute ja küsitakse, kes leiutas plokiahela, peaks Chaumile viitamine võitma teile auhinna. Millal leiutati blockchain? 1982.

Chaumi kahtlased võrgud ei olnud spetsiaalselt loodud digitaalsete valuutade toetamiseks, kuid seos oli ilmne. Tuginedes oma tööle plokiahela tehnoloogia alal, käivitas Chaum 1989. aastal ettevõtte nimega DigiCash. 1995. aastal tõi ettevõte turule krüptovaluuta, mida nimetati erinevalt nii digicash, eCash kui ka cyberbucks.

DigiCashi digitaalne valuuta lubas pakkuda mitmeid kaasaegsete krüptovaluutade funktsioone. Ettevõte rõhutas anonüümsust kui peamist kasu. Isegi valitsus ei saaks krüpteeritud eCash-ülekandeid dešifreerida, ütles ettevõte. Kuid Chaum ei suutnud veenda panku projekti toetama ning ilma internetiinfrastruktuurita, mis toetaks peer-to-peer tehinguid ja ainult vahetusi, kukkus projekt läbi. DigiCash kuulutas 1998. aastal välja pankroti.

Ajalugu peaaegu kordub

2008. aastal muutus plokiahela ajalugu sai huvitavaks, kui veebipõhistes arutelufoorumites ilmus sellega seotud uurimistöö. Töö kandis pealkirja “Bitcoin: Peer-to-Peer elektrooniline rahasüsteem” ja see oli omistatud Satoshi Nakamotole.

Eksperdid ütlevad, et Nakamoto uurimustöös kirjeldatud plokiahela protokoll on sisuliselt sama, mis David Chaumi oma. Ainus sisuline erinevus on Bitcoini konsensusmehhanismi lisamine andmeplokkide valideerimiseks ja müntide kaevandamiseks. Siiski arvab enamik inimesi, et see oli Satoshi Nakamoto, kes lõi plokiahela tehnoloogia.

Nakamoto laadis plokiahela lähtekoodi SourceForge’ile 2008. aastal, et tarkvaraarendajad üle maailma saaksid projektile kaasa aidata. Esimene kaasaegne plokiahel käivitati 2009. aasta jaanuaris koos sellega seotud krüptoraha Bitcoiniga.

Mõnda aega tundus, et Bitcoini projekti tabab sama õnnetu saatus kui DigiCashi. Kulus üle kahe aasta, enne kui Bitcoin saavutas ühe USA dollari sümboolse väärtuse. Alles 2017. aastal jõudis Bitcoini väärtus 1000 euroni. Sellest ajast alates on mündi väärtus säilitanud talle iseloomuliku volatiilsuse, samas on see suundunud järsult ülespoole.

Plokiahelate rohkus

Bitcoin oli kaks aastat maailma ainus elujõuline plokiahela ja krüptovaluuta. 2011. aastal andsid arendajad välja plokiahelapõhised krüptovaluutad nimega Litecoin ja Namecoin, mis on mõlemad Bitcoini projekti järglased. Peercoin järgnes 2012. aastal. Järgmisel aastal võeti kasutusele viis plokiahelat, sealhulgas esimene memecoin – Dogecoin.

2015. aastal võttis Ethereumi plokiahela kasutusele meeskond, kuhu kuulusid ka Bitcoini projekti toetajad. Ethereum oli teistsugune. Teised plokiahelad olid olemas ainult selleks, et toetada konkreetseid krüptorahasid. Ethereum võeti kasutusele kui platvorm detsentraliseeritud rakenduste käitamiseks. Ethereumi plokiahelas hoitakse lisaks andmetele ka käivitatavat lähtekoodi, nii et see on aluseks tuhandetele plokiahelapõhistele rakendustele. Ethereumi plokiahela paindlikkus muudab selle ideaalseks nii NFTde kui ka dAppide jaoks

Praegu katsetavad teadlased põhilise plokiahela arhitektuuri erinevaid variatsioone. Peamised plokiahelad toimivad hästi kerge koormuse korral, kuid neil on probleeme täiemahuliste rakenduste toetamiseks vajaliku skaleerimisega. Tehingutasud tõusevad ja töötlemisaeg ulatub tundidest kuni päevadeni. Paljud uued plokiahelad sisaldavad uuenduslikke lahendusi nende probleemide lahendamiseks. 

Teadlased katsetavad jätkuvalt konsensusmehhanisme, paralleelsete alamahelate koordineerimist, privaatseid plokiahelaid ja muid tehnilisi küsimusi. Enamik uusi krüptorahasid võetakse kasutusele selleks, et toetada konkreetseid rakendusi või tööstusharusid, mitte selleks, et asendada valitsuse väljastatud fiat-valuutasid üldotstarbeliselt. Paljudel uutel plokiahelarakendustel ei ole krüptorahaga üldse midagi pistmist. Need rakendused saavad mõnikord kasu plokiahela põhilise arhitektuuri muutmisest.

Isegi kui valitsused kogu maailmas peaksid krüptorahaturu seadustega likvideerima, täidaksid need plokiahelad ikkagi olulisi funktsioone tervishoius, identiteedihalduses, tarneahela haldamises, meelelahutuses ja muudes valdkondades. Plokiahelad on tulnud selleks, et jääda.